Ajalugu

  1. asutatakse tantsurühm Tallinna Tuletõrjeühingu ametiühingu kollektiivina
  1. omistatakse tantsurühmale isetegevusliku rahvatantsuansambli nimetus. Nimeks võetakse Ullo Toomi samanimelise tantsu järgi “Tuisuline”
  1. moodustatakse mittetulundusühing Tantsuansambel Tuisuline

29. detsembril 1950. aastal tuli Tallinna Tuletõrjeühingu klubisse kokku viis tantsupaari noori. Esimeseks juhendajaks oli Manfred Vesmes, kellele tuli abiks abikaasa Helju. Paar aastat hiljem võttis tantsijate juhendamise üle Naima Kasak (Ernesaks) ning 1957. aastal omistati rühmale Esimesel Noorsoo- ja Üliõpilasfestivalil Tallinnas laureaadi nimetus.

Aastatel 1958-1966 töötas Tallinna Tuletõrjeühingu tantsijatega Ilma Adamson. Tema juhendamise ajal (1963. aastal) omistati tantsurühmale isetegevusliku rahvatantsuansambli nimetus. Ansambli nimi “Tuisuline” võeti Ullo Toomi samanimelise tormaka tantsu järgi.

1966. aastal alustas Tuisulisega tööd vabariigi teeneline kultuuritegelane Ott Valgemäe. Kuna tööpõld muutus üha suuremaks, siis 1974. aasta sügisel ulatas oma abistava käe Salme Valgemäe. Sellest ajast alates tegutses Tuisuline kahe nimeka tantsujuhi eestvedamisel. Nende lahkumise järel tegelesid ansambliga erinevad tantsujuhid kuni 2000.-ndate aastate keskpaigani, mil ansambel laiali läks.

2010. aastal alustas Tuisuline endiste tantsijate initsiatiivil taas. Moodustus segarühm, kellest on praeguseks kujunenud ansambli tuumik. 2012. aasta sügisest tegutseb aktiivselt Tuisulise naisrühm ning 2013. aasta algusest alustas ansambli juures tegevust lasterühm.

Oma pika tegutsemisaja jooksul on Tuisuline osalenud kõigil vabariiklikel suurpidudel ning maakondlikel laulu- ja tantsupidudel. Erandiks siinkohal on nö vaikuse aastad. Tihedad sidemed seovad Tuisulise rahvast Hiiumaaga, kus on esinetud iga-aastastel pidustustel. Meeldivat vaheldust on pakkunud esinemised Aegviidus, Paides, Türil, Rakveres, Narvas, Põlvas, Haapsalus, Kullamaal. Peale selle on esinemas käidud näiteks Moskvas, Moldaavias, Ukrainas, Bulgaarias, Austrias.

Tegevuse taas-alustamisest alates on Tuisuline osalenud kõikidel vabariiklikel tantsupidudel (sh üldtantsupeol "Puudutus", koolinoorte tantsupeol "Mina jään"), Soome-Eesti tantsupeol, Tuhamägede tantsupidudel, Valgemäede tantsude peol, Meeste Tantsupeol 3 ning naiste tantsupeol "Mehe lugu". Korraldatud on kontsert Tuisulise 65. aastapäeva tähistamiseks "Tuisates läbi aja" ning kevadkontserte. Samuti on olnud esinemisi endises Toomklubis, Tallinna jõuluturul ja vanalinnapäevadel ning erinevatel laatadel. Traditsiooniks on saanud ülesastumised Hiiumaal.

Läbi aegade on Tuisulise kasutada olnud erinevate kihelkondade rahvariided. Praeguste riiete puhul on kihelkonna valikul lähtutud ansambli juhendajate kodukandist. Nii on ansambli kasutada Salme Valgemäe sünnikoha järgi valitud Malvaste rahvariideid (Reigi kihelkond, Hiiumaa), Ott Valgemäe sünnikoha Läänemaa järgi valitud Martna kihelkonna rahvariided ning Monika Tominga esivanemate järgi valitud Rapla/Juuru kihelkonna rahvariided. Lasterühma kasutada on Kuusalu kihekonna rahvariided.

Suuremad saavutused

  1. Esimene Noorsoo- ja Üliõpilasfestival – laureaat
  1. tantsurühmale omistatakse isetegevusliku rahvatantsuansambli nimetus
  1. üldlaulu- ja tantsupeo laureaat
  1. Kunstilise Isetegevuse Festival – I koht
  1. Üleliidulise Kunstilise Isetegevuse Festivali laureaat, sh
    naisrühm – I koht
    D rühm – I koht
    vanem rühm – I järk
  1. vabariiklik ülevaatus, kohustuslik repertuaar:
    naisrühm – I koht (Neidude lõikustants)
    vanem rühm – II koht (Ilusti, kenasti)
  1. Moskva Põllumajanduse Näitus – hõbemedal
  1. tantsusolistide vabariiklik ülevaatus – III koht
  1. Üleliidulise Kunstilise Isetegevuse Festivali laureaat
  1. “Tuljaku” ja “Hiiuvaltsi” võistutantsimine Tamsalus – II koht
  1. Üleliiduline Rahvaloomingu Festival, D rühm – II koht
  1. ansamblite ülevaatus – II koht
  1. ansamblite ülevaatus – I koht
  1. XIX laulu ja tantsupeo „Puudutus“ kümne parima D-segarühma hulka jõudmine